Judo - investeering lapse arengusse

Kui mõelda lapse huvitegevusele, otsivad lapsevanemad sageli midagi enamat kui lihtsalt võimalust pärast koolipäeva aktiivselt liikuda. Hea trenn võiks arendada lapse füüsilist vormi, kuid samal ajal õpetada ka järjepidevust, enesekindlust, teistega arvestamist ja oskust keerulistes olukordades toime tulla. Just siin on judol minu arvates eriline väärtus.

Judo ei ole ainult võitluskunst ega vastase alistamine. Selle keskmes on enese arendamine – nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Judo õpetab pingutama ka siis, kui kõik ei tule kohe välja

Lapse arengus on oluline mõista, et oskused ei teki üleöö. Judos puutub laps sellega väga otseselt kokku. Uus tehnika võib alguses tunduda keeruline, liigutused ei pruugi õnnestuda ja edasiminek võib olla aeglane. Just sellistes hetkedes õpitakse järjepidevust. Laps saab kogemuse, et ebaõnnestumine ei tähenda, et ta ei saa hakkama – see tähendab, et tuleb proovida uuesti. See on oskus, mille väärtus ulatub kaugele väljapoole treeningsaali. Koolis, õpingutes ja hiljem tööelus tuleb samuti ette olukordi, kus esimene katse ei anna soovitud tulemust.

Austus on judo loomulik osa

Judos on austusel väga konkreetne tähendus. Treening algab ja lõpeb kindlate tavadega ning partnerit koheldakse lugupidavalt. Laps õpib, et treeningukaaslane ei ole lihtsalt vastane, vaid inimene, kellega tehakse koostööd ja arenetakse.

See õpetab arvestama teistega, järgima kokkuleppeid ja mõistma, et ka tugevuse juures peab säilima kontroll. Lapsevanemana on minu arvates oluline just see tasakaal: laps võib olla enesekindel ja julge, kuid samal ajal peab ta oskama austada teisi.

Judo õpetab oma emotsioone juhtima

Laste jaoks ei ole kaotamine alati lihtne. Võistlusel või treeningul võib tulla ette pettumust, närvilisust ja isegi viha. Judos on lapsel võimalus neid emotsioone turvalises keskkonnas kogeda ja õppida nendega toime tulema.

Kaotamine ei ole meeldiv, kuid see võib olla väga väärtuslik õppetund. Laps saab aru, et üks ebaõnnestumine ei määra tema väärtust ega võimeid. Sama oluline on osata võita. Ka võidu puhul tuleb säilitada austus vastase vastu ja osata jääda rahulikuks.

Need on oskused, mida ei õpetata ainult sõnadega. Neid õpitakse läbi kogemuse.

Füüsiline areng loob aluse vaimsele arengule

Muidugi ei saa mööda vaadata judo füüsilisest poolest. Treening arendab jõudu, koordinatsiooni, tasakaalu, painduvust, kiirust ja kehatunnetust. Laps õpib oma keha paremini kontrollima ja kasutama.

Aktiivne liikumine on lapse üldise heaolu seisukohalt oluline ning judo pakub selleks mitmekesist võimalust. Samas on oluline, et füüsiline areng ei jääks eesmärgiks omaette. Judo tugevus seisnebki selles, et keha ja vaimu arendatakse paralleelselt.

Kõige olulisem võit ei pruugi olla medal

Lapsevanemana on lihtne keskenduda tulemustele: mitu võistlust võideti, mitu medalit saadi või kui kiiresti järgmine vööaste saavutati. Need tulemused võivad olla lapsele väga motiveerivad, kuid judo tegelik väärtus võib avalduda hoopis igapäevastes väikestes muutustes.

Võib-olla julgeb tagasihoidlik laps rohkem teiste ees sõna võtta. Võib-olla õpib kannatamatu laps rohkem ootama ja pingutama. Võib-olla saab ebakindel laps rohkem usku endasse. Või õpib laps pärast kaotust uuesti püsti tõusma ja proovima. Need on võidud, mida medal ei näita.

Judo annab oskused, mis jäävad alles ka pärast trenni

Minu arvates on hea huvitegevus selline, millest laps võtab midagi kaasa ka väljapoole treeningsaali. Judo puhul on need oskused väga praktilised: enesedistsipliin, järjepidevus, austus, enesekindlus, enesekontroll ja oskus tagasilöökidega toime tulla.

Seetõttu ei tasu judot vaadata ainult kui spordiala. See võib olla keskkond, kus laps õpib tundma iseennast, oma tugevusi ja nõrkusi ning mõistab, et areng sünnib järjepidevast pingutusest.

Ja võib-olla ongi see judo kõige suurem väärtus – eesmärk ei ole olla parem kellestki teisest, vaid saada paremaks kui sa olid eile.